…nagu Karu Aabitsa mõmmi, käsivars silme ette ja …ahahaa-ahaa, mul selge on P-ee.

Ega ikka ei ole küll. Selline tunne, et seda pahtlite maailma ei saa vist kunagi päris selgeks. Täpsemalt peame silmas seda, et kui üks maaler kiidab mõne tootja pahtlit taevani, siis teine neab seda maapõhja.

Osati saame sellest ka aru. Pahtlid jagunevad erinevatesse gruppidesse: tsemendibaasil pahtlid, polümeerpahtlid. Polümeerid veel eraldi valmis-, pulber- ja pritspahtlid. Ja neil omakorda erinevad tugevused, tera suurused, omadused, ehk siis “iseloomu kujundajad”. Nii nagu erinevad inimesed ei pruugi omavahel alati ühist keelt leida, nii on ka maalrite ja pahtlitega – toode mis sobib ühele, ei pruugi sugugi sobida teisele.

Vürtsi lisab asjale veel see, et vahel on ainus erinevus kahe toote vahel pakend (sama tüüp, samad omadused, sama tehas, sama konteiner), aga mõni maaler vannub kaljukindlalt, et tegemist on täiesti erinevate pahtlitega. Siin peaks küll teinekord selle teema ette võtma ja pimetesti tegema, ehk saaks siis asjasse natuke rohkem selgust. Ehk oleme vahel tarbijatena lihtsalt nn „visuaali orjad“ ja pelgalt pakendi nägemine tekitab meis eelarvamist. Kui katse ära teeme, siis anname teada ja paneme videomaterjali ka VOHi kodukale üles 🙂

Seniks aga mõnusalt “jooksvat” pahtlit ja vähem lihvimist.

VOH-tiim